Kristjan Hiiemaa “Ringvaates” Marko Reikopile: 3D-prillidega ostlemine on põnev kogemus

13.-15. jaanuarini toimus New Yorgis maailma suurim jaekaubandusmess, kus Eesti tarkvaraettevõtetest oli kohal Erply, kes esitles seal oma uut iseteeninduskassat.
Erply juht Kristjan Hiiemaa käis pärast messilt naasmist ETV otsesaates “Ringvaade”, kus rääkis saatejuht Marko Reikopile jaeäri uuematest trendidest ja põnevamatest uudistest.

 

Vaata ETV “Ringvaate” saatelõiku siit:
https://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/videod/ec2a76ad-54fe-446a-81fe-62e8853d67c5/tarkvarafirma-erply-asutaja-kristjan-hiiemaa-kais-ainsa-eesti-firmana-new-yorgis-kaubandusmessil

 

Reikop: Messil oli üle 40 000 osaleja. Mis mõtet on sellisel messil kohal käia, see on palju suurem kui mõned linnad siin Eestis on? Seal ei pane üldse midagi tähele ja informatsioon lämmatab.

Hiiemaa: Kindlasti oli mess ülisuur, tehnoloogia maht ja innovatsioon, mis aasta jooksul tekkinud on, oli päris suur. Peamised arengud ongi kokku võetud seal messil ja palju on ka uusi lahendusi.

Reikop: Missugused uuendused meid siis lähiajal ees ootavad?

Hiiemaa: Esiteks on kogu kaubandus praegu raskustes, väga palju võtab kaubandusest matti internetikaubandus – isegi Eestis on olemas e-Selver, FreshGO jne. Kauba kättesaamiseks ei pea enam kuhugi minema, poed peavad hakkama vaeva nägema selleks, et tekitada oma kaupluses nagu meelelahutuspunkt. Senise laokontseptsiooni asemel peab pood pakkuma head kliendikogemust.

Reikop: Kuidas see hea kliendikogemus toimib – käisin täna suures kaupluses, kaupa oli väga vähe, müüjaid oli vähe, sest kedagi pole üldse tööle võtta. Kuidas see hea kliendikogemus mul tekib, kui ma ühtegi inimest kaupluses ei näe?

Hiiemaa: Kõik on automaatne – kõige paremat klienditeenindaja kogemust saad ise endale pakkuda: võtad oma kauba riiulist ja jalutad sellega välja.

Reikop: Ja ise lahutan oma meelt sinna juurde?

Hiiemaa: Jah.

Reikop: Mida see praktiliselt tähendab? Millised need innovatsioonisüsteemid on? Kuhu suundub see tavaline kauplus?

Hiiemaa: Kõige põnevam lahendus oligi 3D virtuaalne ostlemine. Lähed poodi, paned 3D-prillid pähe, valid virtuaalsest riiulist kaubad välja ja automaatne laosüsteem pakib sulle kasti või kilekoti kokku ja jalutad välja. Sa ei pea riiulite vahel käima.

Reikop: Poodi pean ma ikka kohale minema?

Hiiemaa: Sellel juhul pead jah. Näiteks Amazon ja mõned alternatiivsed pakkujad on teinud täisiseteenindusliku kaupluse – lähed sisse, kaamerad jälgivad. Juba täna jälgivad, aga lisaks sellele nad vaatavad, mida sa võtad, kuhu sa selle paned, kas korvi või taskusse, ja saavad aru, kas on vaja maksta või tuleb politsei kutsuda. Ja ühtlasi võtab pärast poest lahkumist automaatselt raha ära. Täiesti iseteeninduslik lähenemine.
Eestis on ka iseteeninduskassad väga populaarsed ja ilmselt muutuvad veelgi populaarsemaks. Meie olime ka messil näitamas oma iseteeninduskassa platvormi.

Reikop: Missugune see teil siis on?

Hiiemaa: Nagu teistelgi, et võtad oma kauba ja piiksutad.

Reikop: Mis selles siis nii erilist on? Kes tahab osta, kui te teete samasuguse nagu kõigil teistel ka on?

Hiiemaa: Eks vahepealsed sammud tuleb ka ära teha. Esimesed sammud on kõigil peamistel poodidel tehtud juba, selline iseteeninduslett on olemas.
Kui me nüüd räägime, mida Erply konkreetselt pakub nendele klientidele, siis me võimaldame saada tasuta lisatöötaja – investeerid väikse raha ja paned iseteeninduse püsti. Müüja saab keskenduda klienditeenindusele, mitte kassas nii-öelda tšeki koostamisele. Klient võib siis võtta selle väikse ülesande ja kaubad ise läbi lüüa. Lähed piiksutad ja saad oma tšeki kätte.

Reikop: Ja keegi tahab teile maksta selle eest? Ma lugesin, et te olete miljoni teeninud sellega. Tegite samasuguse süsteemi, nagu kõigil teistel on, ja ajasite veel miljoni ka taskusse sellega?

Hiiemaa: Absoluutselt. Kuidagi tuleb raha teeninda.

Reikop: Kuidas see asi käib, ma tahaks ka miljoni teeninda. Kas ma võiks ka tulla ja rääkida, et tehke selline piiksutamise süsteem, ja mulle tuleks ka miljon?

Hiiemaa: Areng on hüppeline olnud. Vahepeal tuleb teha lihtsamaid asju ja siis saab ka suuremaid mõtteid mõelda. Seesama Amazoni ja AiFi automaatpood tähendab seda, et müüjaid ei ole üldse vaja, tehnoloogiatest on peamiselt kohal kaamerad ja mingisugune automaatsüsteem, tehisintellekt.

Reikop: Miks meil Eestis ei ole ühtegi sellist poodi, et müüjaid ei ole ja kõik on automaatne? Ja kui turvaline see on – kui palju õnnestub automaati ninapidi vedada? Kui ma sealt saiapätsi võtan, siis pole sest lugu, aga kui ma kalli konjakiga välja jooksen, siis kahju on kaupmehel suurem.

Hiiemaa: Ilmselt see on eri riikides erinev. Ameerikas tähendab paar korda vargust oma kümmet aastat vanglat. Kui seda samamoodi siin reguleerida, siis võib-olla ka siin keegi ei varastaks enam.

Reikop: Saite te ise proovida mõnda sellist poodi, kus ühtegi inimest ei ole? Kuidas see siis toimib?

Hiiemaa: Jah. Ongi üsna kummaline – seal küll tuli korraks oma mobiiltelefonist äppi näidata, nii-öelda sisse tšekkida korra. Võtsid oma kaubad, jalutasid kauplusest välja, peale seda tuli meili peale juba kviitung.

Reikop: On teil teada, kas ka mõni Eesti suurkauplustest arendab sellist süsteemi siin?

Hiiemaa: Ma kahtlen, et seda Eestis üldse keegi suudab arendada, sest seal tuleb luua pädev tehisintellekti lahendus, mis saab aru, mida sa sealt riiulist võtsid, mis see oli, mitu tükki seda võtsid. Mõningad lahendused oskavad juba isegi tomateid kaaluda üle kaamera. Ja läbi selle sa saad enam-vähem täpse arve. Loodetavasti, kui mingi muutus on, siis on automaatsüsteem süüdi, mitte sina.

Reikop: Mis Eesti kaubanduskeskustest saab – neid jätkuvalt ikkagi ehitatakse juurde? Mis nende tulevik on?

Hiiemaa: Ma arvan, vaadates ka teiste riikide kogemusi, et pigem need kaubanduskeskused pannakse kinni, pigem tulevad poed tagasi sinna, kus inimesed liiguvad, ehk siis majade vahele, nii-öelda korterite ja elamurajoonide lähistele. Neid väikseid poode on ka juba tekkinud, isegi Kalamajja on tekkinud väikseid poode jne.
Ma arvan, et kliendikogemus tuleb esmajoones tagasi ja selline laoriiuli loogika kaob ära. Ehedaid näiteid on palju, isegi GAP näiteks paneb Ameerikas oma poode kinni, ja seda on kurb vaadata. Ja samas kõrval on näha, et sellised oma brändid jäävad ellu Kui keegi tuleb täna mõttele, et teeks oma rõivabrändi, siis ma arvan, et sellel võib olla päris kõva tulevik. Inimesed tahavad saada midagi isiklikku ja personaalset.

Reikop: Mis teile endale kõige kihvtim tundus seal messil, mis tekitas vaimustust, et vot see on kihvt asi, see võiks meil ka olla?

Hiiemaa: Kõige ägedam oligi see 3D-prillidega šoppamine, et läksid panid oma 3D-prillid pähe ja virtuaalsest riiulist võtsid oma kaubad.

Reikop: Aga kes selle töö ära teeb – keegi peab minema reaalselt selle riiuli juurde ja töö ära tegema?

Hiiemaa: Juba täna on Eestis suuremates ladudes täielikult automatiseeritud laosüsteem, kus keegi enam riiulite vahel ei käi. Sul tuleb automaatika, võtab selle paki, paneb õigesse korvi ja annab sulle kätte, või siis tuleb logistik või nii-öelda Starshipi robot ja toob sulle koju ukse taha ära selle.
Tulevik on peaaegu kohal.

 

 

Maailma suurim jaeäride mess New Yorgis

Erply osales juba viiendat aastat järjest New Yorgis peetaval maailma suurimal jaeäridega seotud ettevõtete messil, kus oli tänavu üle 37 000 osaleja ligi 100 riigist.
Messi korraldaja NRF ehk National Retail Federation on maailma suurim jaekaubandusega seotud ettevõtete ühendus, millel on üle 18 000 liikme – kauplused, müüjad, teenusepakkujad ning tehnoogia- ja tarkvaraloojad.

 

Mis jäi kõlama tänavuselt messilt?

Messil esitles Erply oma uut iseteeninduskassat ja mobiilikassat. Iseteeninduskassast on saanud juba uus normaalsus, mobiilikassa aga tõstab oluliselt kaupluses teeninduse kvaliteeti. (Loe lähemalt Erply iseteeninduskassa ja m-kassa kohta siit.)

Selle aasta üheks kõlavamaks märksõnaks oli automatiseerimine: ladudes on robotid juba inimeste töö üle võtnud, poes katsetatakse nutiriiuleid, nutikaid hinnasilte, ostukorve, ostukärusid ja palju muud. Valmis on Amazoni ja ka AiFI iseteeninduspood, n-ö viimase miili logistika, näiteks erinevad pakirobotid. Jaanuari seisuga on Amazonil selliseid iseteeninduspoode kokku üheksa, kuid aastaks 2021 on neil plaanis avada üle USA 3000 sellist poodi

Juturobotid ja digiassistendid poes ja kliendi telefonis on juba lähima kolme aasta teema.

Tulevikupood on pigem teenuse ja elamuse pakkuja – ellu jäävad päris brändid, tugevad tegijad, kellel on oma selge nägu ja stiil. Brändid avavad hoogsalt enda poode ja vahendajad on raskustes. Poode panevad kinni ka generic brandi tootjad (GAP jt), sest inimeste harjumused muutuvad.

Terviseteemad on olulised: väike ökoloogiline jalajälg, kõik looduslik on popp. Palju võimalusi pakub nüüd ja tulevikus järjest legaalsemaks muutuv kanepiäri, millele ennustatakse ainuüksi sel aastal üle maailma 220% kasvu!

Kaupmeestel tõusevad teravamalt esile logistikateemad, sest kojuvedu muudab jaeäri. Näiteks USA autovedajate liit prognoosib, et sel aastal palkavad jaeärid juurde kokku 50 000 autojuhti.

Kaubanduse võtmesõnad on veel jätkusuutlikkus ja sotsiaalselt teadlik äri, tarbimisharjumuste roheliseks muutmine, plastiku kasutamisest loobumine ning taaskasutus – ostmise asemel pigem asjade rentimine jne.