Mida toob kaasa uus vautšerite väljastamise maksustamise kord?

Uuest aastast hakkab kehtima seadusemuudatus, mis reguleerib vautšerite maksustamist terves Euroopa Liidus. Muudatused puudutavad kõiki kinkekaarte väljastavaid ettevõtjaid.

Kuigi uus seadus hakkab nüüdsest eristama üheotstarbelisi ja mitmeotstarbelisi vautšereid, siis sisuliselt ei muutu nende senine väljastamise kord. Muutub vaid nende maksustamine: üheotstarbeliste vautšerite puhul maksustatakse nende müümist, mitmeotstarbeliste vautšerite puhul nende realiseerimist.

Tasub tähele panna, et muudatus puudutabki just üheotstarbelisi vautšereid. Tegemist on selliste vautšeritega, mille eest saadava kauba või teenuse osutamise koht ja tasutav käibemaksusumma on selle väljastamise ajal teada. Sellised on enda nimel väljastatavad vautšerid, kus saab selle väljastamise hetkel kohe arvestada käibemaksu. Üheotstarbelised vautšerid on sellised, kus kinkekaart väljastatakse ühe kindla toote või teenuse ostmiseks. Selle kinkekaardi omanik saab ainult teatud kindlat toodet või teenust osta (näiteks restorani, solaariumi või massaažisalongi kinkekaart).

Niisiis, üheotstarbeliste vautšerite väljastamisel muutub käibe tekkimise aeg. Kui seni tekkis käive vautšeri eest antud kauba või teenuse osutamise hetkel, siis nüüd tekib käive vautšeri väljastamisel. See tähendab, et müüdud kinkekaardi eest on käibemaks juba tasutud, isegi kui vautšer jääb hiljem välja lunastamata.

Muudatus ei puuduta mitmeotstarbelisi vautšereid. Mitmeotstarbelised vautšerid on kõik need, mille puhul ei ole selle väljaandmise ajal täpne kaup või teenus ega sissenõutav käibemaksusumma teada. Sellisteks võivad olla näiteks raamatupoe vautšer – selle puhul ei ole teada sissenõutav käibemaksusumma, sest raamatupoes müüakse nii vähendatud määraga kui ka standardmääraga maksustatavat kaupa. Või hotelliketi vautšer, mis võimaldab tasuda majutuse või toitlustuse eest hotelliketi eri linnades asuvates hotellides või restoranides. Paljude kaupade puhul, nagu näiteks joogid, võib rakenduda ka erinev pandihind – ka sel juhul on mõistlik valida mitmeotstarbeline vautšer.

Mitmeotstarbeliste vautšerite kategooriasse kuuluvad ka sellised vautšerid, mis on üle antud teise isiku (vahendaja) nimel. Sel juhul sõlmivad osapooled omavahel lepingu, kus edasimüüjale on määratud vahendustasu ja kus käibemaksu tasub vautšeri väljaandja siis, kui talle vautšeri eest raha laekub.

Mitmeotstarbeline kinkekaart on meil laialt levinud. See tähendab, et klient valib ise poe ja ka toote. Kuna mitmeotstarbelise vautšeri müümise hetkel pole teada, millist kaupa või teenust selle eest ostetakse, siis pole ka teada, millise maksumääraga see kaup või teenus on. Seepärast arvestataksegi mitmeotstarbelise vautšeri puhul käibemaksu ka edaspidi kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.

Tähele tasub panna veel ka seda, et uued käibemaksureeglid ei puuduta selliseid vautšereid, mis annavad omanikule õiguse saada kaupade või teenuste soetamisel ainult allahindlust. Samuti ei maksustata käibemaksuga tasuta antud vautšereid.

Seadusemuudatus ei puuduta ka soodustusi, mis ei ole seotud konkreetse tehinguga ning mis annavad hinnasoodustuse kõikidele ostudele, näiteks kliendikaardid.

Kindlasti tasub küsimuste korral jälgida informatsiooni, mida rahandusministeerium ja maksuamet oma kodulehel jagavad. Näiteks Eestis on maksu- ja tolliametil uuel aastal kavas vastavad koolitused ja selgitused.

Mida soovitab Erply oma klientidele?

Põhimõtteliselt ei too uus seadus kaasa drastilisi muudatusi. Uuest aastast alates peate tegema lihtsalt vahet üheotstarbelistel ja mitmeotstarbelistel vautšeritel. Kui te müüte oma poes enda nimel vautšereid (ja teie tooted on ühtse käibemaksumääraga), siis sel juhul on tegemist üheotstarbeliste vautšeritega. Nüüd tuleb teil vautšeri väljastamisel kohe arvestada sellelt tasutav käibemaksusumma.

Mitmeotstarbeline vautšer on aga selline, mida te kas vahendate või mille puhul te ei saa kogu käibemaksustatavat summat ette öelda. Samuti sel juhul, kui teie kauplus müüb erineva käibemaksumääraga tooteid, näiteks raamatupoed, kes müüvad lisaks madalama käibemaksumääraga raamatutele ka meeneid jms.

Muudatused käivad vautšerite kohta, mis on välja antud alates 1. jaanuarist 2019. Kõigi enne seadusemuudatust välja antud vautšerite puhul kehtivad need reeglid, mis teil varem olid. Ja kui te müüte uue määratluse järgi üheotstarbelisi vautšereid, siis edaspidi tuleb teil nende väljastamisel käibemaks kohe tasuda.

Mida uus seadus veel kaasa toob?
Seadusega kehtestatakse uued reeglid teenuse käibe tekkimise koha määramiseks lõpptarbijale elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel. Direktiiv lihtsustab ka teistes ELi liikmesriikides väikeses mahus digiteenuste osutamise käibemaksustamist. Digiteenused on näiteks telefoniteenus, veebi administreerimine, programmi ja seadmete kaughooldus, elektrooniliselt edastatav tarkvara müük ja hooldamine, elektrooniliselt edastatava muusika, filmi, raamatu ja mängu müük.

Senise õiguse kohaselt maksustati digiteenus alati teenuse saaja asukohariigis. Nüüd võib lugeda teenuse osutamise kohaks ettevõtja asukohariigi, kui ettevõtja osutab digiteenust teistes EL liikmesriikides kokku kuni 10 000 euro eest aastas. See tähendab, et ettevõtja ei pea teistes liikmesriikides hakkama end käibemaksukohustuslaseks registreerima. Kui teenust osutatakse teistes liikmesriikides suuremas mahus, siis on teenuse osutamise kohaks tarbija asukohariik.

Näiteks, kui Eesti ettevõtja osutab kalendriaasta jooksul Soomes ja Rootsis asuvale lõpptarbijale elektroonilist teenust kogumaksumusega kuni 10 000 eurot, siis on ettevõtjal õigus maksustada selline käive kui Eesti siseriiklik, ilma et see tuleks deklareerida eraldi Soomes ja Rootsis. Alates selle käibe piirmäära ületamise päevast peab Eesti ettevõtja registreerima ennast lõpptarbijate asukohariigis maksukohustuslasena.

Seoses kehtima hakkava direktiiviga muutuvad ka impordi käibemaksu deklareerimise tingimused. Impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise tingimuste hulgast kaotatakse nõuded, et isiku nullprotsendilise käibe osakaal kogu käibest peab 12 kuu jooksul olema vähemalt 50% ja maksukohustuslane on 12 kuu jooksul esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt.