Kuidas saavad ettevõtted töötajatesse investeerimise teel oma netotulu suurendada

Jaapani moeketi Uniqlo populaarsus on viimase kümne aastaga kasvanud ja sellest on saanud üks maailma kõige edukamaid jaemüüjaid. Ettevõte on edukas, kuna on leidnud viisi, kuidas müüa mõistliku hinnaga stiilseid ja kauakestvaid põhirõivaesemeid.

Lisaks erineb Uniqlo teistest ettevõtetest selle poolest, et ta palkab palju töötajaid ja kulutab hulk aega nende koolitamiseks, veendumaks, et nad teevad oma tööd hästi.

Kui selle moeketi Viienda avenüü pood eelmisel sügisel avati, palkas ettevõte 650 inimest ja lubas, et ühel ajal on tööl 400 inimest.

Üldiselt ei ole see jaemüüjate tavapärane äritegemisviis.

Ettevõtted kärbivad kulusid, vähendades tööjõudu.

Tegelikult peab enamik ettevõtteid oma tööjõukulusid vähendama, et olla hinna suhtes konkurentsivõimeline (või palkama täpselt nii palju töötajaid kui vaja ja maksma neile võimalikult vähe).

Kulusäästlikkus võib ärile hea olla, ent sellega on võimalik raha säästmise eesmärgil ka liialdada. See võib olla halb nii töötajatele, klientidele kui ka ettevõttele.

MIT professor Zeynep Ton avaldas hiljuti uurimuse, kus vaatles nelja madala hinnaga jaemüüjat:

Trader Joe’s (müügitulu 9,38 miljardit USA dollarit, tegevuskohti 457)

Costco (müügitulu 112,64 miljardit USA dollarit, tegevuskohti 691)

QuikTrip (esmatarbekaupluste kett; käive 11,2 miljardit USA dollarit, tegevuskohti 700)

Mercadona (Hispaania kaubahall; käive 20 miljardit eurot, tegevuskohti 1521)

Nende ettevõtete tööjõukulud on tavaliselt palju suuremad kui konkurentidel.

Lisaks maksavad nad oma töötajatele paremat palka, neil on rohkem täisajaga töötajaid ja enam inimesi korraga tööl. Nad kulutavad ka rohkem raha oma töötajate koolitamiseks.

QuikTrip võimaldab oma osaajaga töötajatele 40 tundi koolitust. Ei ole üllatav, et inimesed tahavad nendes poodides töötada. Lisaks on nad tavaliselt kasumlikumad kui nende konkurendid ning nende müük töötaja ja ruutmeetri kohta on samuti suurem.

Jaemüüjate probleemid

Jaemüüja suurim probleem olenemata ketist või ettevõttest on tagada, et poe külastajad ka kaupa ostavad. Uuringu andmetel on väga oluline palkade pealt mitte kokku hoida.

Hiljutises uuringus vaadeldi üle 500 kauplusega jaemüüja põhjalikku müügiteavet. Uuringus ilmnes, et iga palgale kulutatud lisadollari kohta suurenes müük 4–28 dollari võrra.

Poed, millel ei olnud piisavalt töötajaid, ei saanud lisakasu, ja poed, millel oli enam-vähem piisavalt töötajaid, ei saanud sama palju lisakasu. Töötajatesse investeerimisega saavutati aga suurem läbimüük.

Põhjust on kerge leida. Klientide vajadused on üsna lihtsad: sobiva toote leidmine, abivalmis töötajad ja kiire maksmine. Poes, kus on küllaldaselt töötajaid, on seda lihtne saavutada.

Kannatus võib katkeda, kui pood:

ei palka piisavalt töötajaid;

ei koolita oma töötajaid.

Vale kaubavaeguse tähendus

Jaemüüjate suur probleem on n-ö vale kaubavaegus, mille puhul toode on füüsiliselt poes olemas, ent selle asukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Poodidel, mida peetakse töötajale mugavaks, on tavaliselt vähem valet kaubavaegust ja suurem läbimüük.

Õnnelikud töötajad ei taha lahkuda ning selle tulemusel hoitakse kokku tööjõu voolavuse pealt, mis tähendab väiksemaid koolitus- ja palgakulusid.

Rohkemate inimeste palkamine vähendab tõepoolest tagasisaadetud kauba hulka. Kui tootevalik on aga halb, siis ei aita ka suur palk.

Paljud arvavad, et Ameerika ärikultuurile omane kalduvus kulusid kärpida on liialdatud. Mitmed hiljuti läbi kukkunud jaemüüjad olid tuntud palgakulude vähendamise poolest.

Näiteid:

2007. aastal vallandas Circuit City üle 3000 kogenud töötaja ja palkas väiksema raha eest uued töötajad. Müük vähenes järsult ja 2010. aastaks oli see ettevõte pankrotis.

2000. aastal juhtis Bob Nardelli ettevõtet Home Depot. Ta vähendas tööl olevate inimeste hulka ja muutis täisajaga töökohad osaajaga töökohtadeks. Selle tulemusel muutusid kõik poed tühermaaks.

Kliendid ei olnud rahul. Kui klientidel oli teenindajat vaja, ei suudetud neid aidata. Selle tulemuseks oli seiskunud müügikasv ja vähenenud rahulolu klienditeenindusega.

Miks ei investeeri ettevõtted oma töötajatesse

Miks ei investeeri rohkem ettevõtteid oma töötajatesse, kuigi töötajad saavad neile suurema netotulu tagada? Üks põhjus on motivatsioon. Kaupluse juhatajaid hinnatakse tavaliselt palgakulu alusel. Lisaks on väikest palgakulu lihtsam märgata kui inimeste palkamisega kaasnevaid eeliseid.

Kui on palju töötajaid, siis ei kehti enam ka tähtis jaemüügisuundumus: kliendid peavad töö ise ära tegema. Ilmselt juba teate, et paljud ettevõtted ostavad tööd sisse välismaa ettevõtetelt. Sama toimub ka klientidega. See ei ole tingimata halb. Elame ju iseteenindusmaailmas, kus klientidel on palju rohkem vabadust.

Tänapäeval on inimestel lihtsam ise tankida kui oodata, et teenindaja seda teeks. Lisaks kasutavad inimesed hea meelega tavateenindaja asemel iseteeninduskassat.

Tegelikkus on aga järgmine: liigse sisseostmise tulemusel hakkavad kliendid varem või hiljem võõranduma.

Jaemüügi puhul ei säästeta ettevõttele raha, kui ollakse töötajate pealt kitsi. Tegelikult on sellest ettevõttele üha vähem kasu.